Esko Lepp

Esko Lepp sündis 26. märtsil 1906 aastal Rahumäel ehk Priitholmi külas Põlva maakonnas Räpina vallas sepa peres.
Esko Lepp
Esko Lepp
Kokku oli peres koos Eskoga kaks poega ja neli tütart. Tal tuli maast madalast teha rasket tööd. Õnnetuse tagajärjel kaotas ta vasaku käe sõrmed. Ometi Esko Lepp õppis 1935-40 Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis graafikat ja tarbegraafikat peamiselt G. Reindorffi juhendamisel. Täiendas end 1940-1941 Tartus Konrad Mäe nimelises Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. II maailmasõja puhkedes astus vabatahtlikuna Tartu hävituspataljoni. Taandus NSVL tagalasse olles ühes Tšeljabinski tehases joonistaja. Õppis 1943-1948 N. Surikovi nimelises Moskva Kunstiinstituudis graafikat. Oli 1948-51 Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud, hiljem vabakunstnik.
Esko Lepp akvatinta “Lohusalu” 1963
Esko Lepp akvatinta “Lohusalu” 1963
Esko on loonud erinevates graafikatehnikates, peamiselt küll puugravüüris, sõja- ja tööstusteemalisi töid. Samas oli ta mitmekülgne graafik, kes ksülograafika kõrval valdas suurepäraselt ka teisi tehnikaid, näiteks, akvatintat, luues selles maalilisi romantilisi põhjaranniku, Lõuna-Eesti ja Saaremaa maastikke “Lohusalu”, Metsavahimaja”, Männik” jt. Sõjajärgsetest töödest sarjad mis pühendatud sõjasündmustele ja millised ta viib puugravüüri : “Hävituspataljon kodumaa kaitsel” (1941/47), “Eesti kaardiväe laskurkorpuse laagris” (1942/48). Loonud sarju ka nõukogudeliidu ülesehitustöö ülistamiseks “Minu kodumaa” 1945-50. “Viisaastakul”. Tema temaatilised tsüklid kannatavad teatava illustratiivsuse ja lõtvuse all aga olid kindlasti olulised uue elulise materjali esteetilisel mõtestamisel.
Esko Lepp Muhu kalurid puugravüür 1958
Esko Lepp Muhu kalurid puugravüür 1958
Teinud nii tarbegraafikat ja raamatu- illustratsioone, 1970-ndate keskel ka akvarelle. Hoogsalt on kunstnik mänginud külmade ja soojade toonide kõrvutamisega ning saavutanud vahetu ja mažoorse loodusmulje. Kunstnik valdas erinevaid tehnikaid ning lõi peamiselt romantilisi maatikke ning linnavaateid. Kui loometee esimesel kümnendil oli tema loomingule omane rangem käsitluslaad, siis alates 1950. aastatest muutust see järjest poeetilisemaks ja lüürilisemaks. Püüdes endiste aegade protokollilisest kuivusest vabaneda saab tõesti õnnestunuiks lugeda tema 50-a. lõpu ja 60.a.-date gravüüre “Regatt”, “Jahid merel”, “Muhu kaluried”, “Paadirand”, “Rannaküla” jt.
Esko Lepp Viru värav puugravüür 1960
Esko Lepp Viru värav puugravüür 1960
Lepp omandas omanäolise vaatenurga ümbritsevale, konkreetse motiivi jäädvustamiseks otsis ta enda jaoks kõige põnevama rakursi ning asus sellega tööle. Viimase heaks näiteks on ka antud kaks graafilist lehte “Tallinn Toompealt” ja “Tallinn viruväravad”. Kunstnik kujundas aastatega talle omase ning äratuntava käekirja, mille joontest peegeldub küll mehelikku kindlust, kuid mille üldmuljest õhkub meelelisust ning mõtlikkust. Esko oli ka tuntud ekslibrist. E Lepp on  aastast 1944 Kunstnike Liidu liige.

Õpingud

1935 – 1940 Riigi Kunsttööstuskool, Tallinn 1940-1941 Konrad Mäe nimelises Riigi Kõrgemas Kunstikoolis “Pallas”, Tartu 1943-1948 N. Surikovi nimelises Moskva Kunstiistituudis

Kogus olevad Esko Lepa teosed

Viited

http://www.rios.ee
https://www.nlib.ee
http://www.e-kunstisalong.ee
https://www.kalmistud.ee